DIY elektrolüüseri seadistus ja roostes detailide puhast

Siia kogunevad õpetused/juhised omegate kohta. Nii ka võõrkeelsed
Vasta
ahti22
Huviline
Postitusi: 909
Liitunud: 17 Okt 2010 13:34
Asukoht: Türi
Tänanud: 0
Tänatud: 0
Kontakt:

DIY elektrolüüseri seadistus ja roostes detailide puhast

Postitus Postitas ahti22 »

VW klubis DIY lehel on selline huvitav rooste eemaldamise süsteem.
Mõtlesin, et jagan ka siia sest on ka opel ablas roostet vastu võtma.
Tekst ei ole minu kirjutatud vaid tehtud copy/paste vw foorumist.

Tihti esineb roostes detailide puhastamisega probleeme, traatharja ja liivapaberiga võib saavutada enam-vähem normaalse tulemuse, kuid samas võiks ilusate ilmadega grillida ja lihtne keemiline protsess enda eest tööle panna. Tegemist on siis elektrolüüsiga mis on minu arvates ainus meetod roostest vabanemiseks.

Teooria ja mõisted:

Elektrolüüs -"lagunemine vee toimel" - elektrolüütide lahustes (antud juhul Na2CO3 ja vesi) ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess. Redutseerumine ja oksüdeerumine kulgevad elektroodide pinnal.

Katood - elektrood, millel toimub redutseerumine, elektrolüüseris on katood seotud vooluallika negatiivse elektroodiga ja sinna on tekitatud elektronide ülejääk (näiteks siin foorumiski palju räägitud galvaanilistes protsessides on katood seotud positiivse elektroodiga seega sisuliselt on tegemist vastupidise protsessiga). Elektrolüüseris on katood puhastatav detail.

Anood - elektrood millel toimub oksüdeerumine. Elektrolüüseris on anood seotud vooluallika positiivse elektroodiga , see tähendab, et anoodile on tekitatud elektronide puudujääk.

Pilt

Elektrolüüser vs liivaprits

Liivapritsi puudused:

1) Liiv ei tungi piisavalt metalli pooridesse seega koheselt ka roostetamine jätkub, seda pole lihtsalt visuaalselt näha.
2) Liivapritsimine pole tihti kodustes tingimustes võimalik või puuduvad selleks vahendid.
3) Liivapritsimine saastab ümbruskonda ja kahjustab meie tervist.
4) Pisemaid detaile on tülikas puhastada.

Elektrolüüseri eelised:

1) Tööd peab tegema ainult elektrolüüsi seadistades ja hiljem lahtise rooste eemaldamiseks (tihti jääb viimane ära, sest rooste laguneb detaililt juba protsessi käigus). Kui detailil on hiljem siiski lahtist roostet saab selle lihtsalt maha koksida või suruõhuga minema pühkida.
2) Ei kahjusta tervist (õigesti toimides).
3) Vastupidiselt paljude arvamusele, et elektrolüüseris kasutatud vesi on toksiline, on tegelikult see vesi isegi suure rauasisalduse tõttu kasulik maha valada.
4) Täielik roostest vabanemine on võimalik.
5) Tolmuvaba.
6) Ei kahjusta metalli, ei eemalda värvikihti. Eriti tõhus kroomitud detailide puhul nagu nt. veljed.

Elektrolüüseri puudused:

1) Teatud tingimustel on elektrolüüs ohtlik. Kuna protsessi käigus eraldub vesinik (H) ja hapnik (O), mis on paukgaasi kaks komponenti. Plahvatus toimub tänu kiirele temperatuuritõusule ja sellest tulenevale järsule gaaside paisumisele. Protsessi ligiduses tuleb elimineerida igasugune sädemeoht ja kategooriliselt on keelatud suitsetamine. Protsess tuleks teostada kas spetsiaalses laboris (mida meil pole) või vabas õhus. Mina ei vastuta tervisekahjustuste eest mida võite oskamatu käitumise puhul endale tekitada.
2) Suuremate detailide puhastamiseks tuleb ehitada suurem keskkond.

OHUTUS:

1) Kasuta elektrolüüserit vabas õhus.
2) Kasuta kummikindaid.
3) Kasuta kaitseprille.
4) Elimineeri sädemeoht ja ära suitseta elektrolüüseri ligiduses.
5) Tegemist on elektriga, käitu vastavalt.
6) Kui lahust satub nahale puhasta see koheselt puhta veega.

Vajaminevad vahendid:

1) Na2CO3 ehk naatriumkarbonaat ehk pesusooda. Saab osta suurematest toidupoodidest.
2) Aku või akulaadija (12V).
3) Elektrood (piisab vanast pidurikettast või raudtorust).
4) Plastikämber.
5) Puhas vesi.

Töökäik:

1) Vala ämbrisse piisavalt vett, et see jätaks puhastatava(d) detaili(d) täielikult vee alla. Anood (võib kasutada raudtoru juppe või näiteks vana piduriketast) võiks jääda veest nii palju välja, et sellele saaks plussi külge ühendada. Ideaalis, kiirema tulemuse saavutamiseks, võiks anood katoodist mõõtmetelt suurem olla.
2) Puista ämbrisse umbes joogitopsi jagu naatriumkarbonaati 20l vee kohta.
3) Paiguta ämbri peale metallijupp mille külge riputad vasktraadiga puhastatava(d) detaili(d). Sedasi saad korraga mitu detaili puhtaks. Kui tegemist on ühe detailiga, siis piisab kui riputad traadi otsa puhastatava detaili ja teise otsa ühendad otse miinusesse.
4) Paiguta anood ja veendu, et anood ei puutuks kokku puhastatava detailiga (katood).
5) Ühenda aku (krokodillid) või akulaadija järgmiselt:

miinus ühenda alati puhastatava detaili külge, pluss aga anoodi külge. Vastupidiselt toimides hakkab keemiline protsess tegema seda mida me ei taha e. anoodilt roostesodi meie puhastatava detaili peale koguma. Kui voolutugevus on liiga suur või akulaadija ei võimalda tugevust muuta, siis:

1) Suurenda anoodi ja katoodi vahekaugust.
2) Lisa vett.

Kui kõik on õigesti paigaldatud peaksite mõne aja pärast nägema mullikesi veepinnale kerkimas. Kuulda on ka kerget kihisemist. Juhul kui protsess ei lähe käima võib kontrollida voolu olemasolu lambipirniga. Kordan: katood (-) ja anood (+).

Pilt natukene soliidsemast lahendusest:
Pilt

Puhastatud detail:
Pilt

Sellise natukene lihtsama lahendusega sain mina oma pidurisadulad puhtaks:
Pilt

Juhul kui kasutate anoodina üksikut raudtoru või vana piduriketast, siis kulgeb protsess mõneti aeglasemalt. Optimaalne ajakulu võib olla sõltuvalt detailist 6-24h. Ülalpool näidatud pildil on anoodid paigaldatud ämbri sisse ringiratast, sedasi toimub protsess ühtviisi efektiivselt iga nurga alt.

Anoodina ei sobi kasutada metallist ämbrit, kasutage ainult plastikämbreid. Kasutage anoodina ainult rauda. Raua puudus anoodina on see, et ajapikku ta hävineb või ei anna enam korralikult ühendust (korrodeerub).

KKK

Kuidas aru saada, et protsess on lõppenud?
Keemiline protsess lõpeb siis, kui kogu rooste on eemaldatud. Kui enam tegevust (mulle ja kihisemist) ei tähelda, järelikult on protsess lõppenud.

Miks ei tohi anoodina kasutada roostekindlat metalli?
Protsessi käigus eraldub kuuevalentne kroomium, mis on ülimalt ohtlik tervisele. Inimesele on see tugev kantserogeen. Lühidalt: ÄRA KASUTA ROOSTEKINDLAT METALLI.

Kui ma lisan rohkem naatriumkarbonaati, kas protsess on kiirem?
EI.


Põhimõtteliselt on sarnase protsessiga võimalik kasvatada metalli naturaalset oksiidikihti, mis muudab metalli kulumis- ja roostekindlamaks. Samuti parandab nakkumist erinevate kattekihtidega. Seda protsessi nimetatakse anodeerimiseks.

Mina ei oma piltide autoriõigusi. Pildid on kopeeritud heas usus (allpool viidatud). Luban minu koostatud teksti jagada ja kopeerida viidates käesolevale postitusele https://foorum.vwklubi.eu/viewtopic.php?f=77&t=114157. Tekst on koostatud harivatel eesmärkidel.

Kasutatud pildid pärinevad siit: http://www.mkivsupra.net/vbb/showthread ... st-Removal
Viimati muutis ahti22, 23 Apr 2017 21:27, muudetud 1 kord kokku.
Kasutaja avatar
Martin
Klubiliige
Postitusi: 2716
Liitunud: 24 Dets 2012 14:00
Auto: 3.5 Bi-turbo+1,8 Omega A+1.9TDi Saab 95+Kawasaki ER-6n
Asukoht: Keila/Tallinn
Tänanud: 31 korda
Tänatud: 83 korda

Re: DIY elektrolüüseri seadistus ja roostes detailide puhast

Postitus Postitas Martin »

täiendan postitust.
voolutugevus võiks jääda 1-2A 1ruut dm kohta(10x10cm). Pinge pole otseselt oluline, kuid üle 12v pole ka väga mõtet minna. Liiga kiire protsess pole hea. Need on tegelikult olulised parameetrid, aga millegipärast välja jäetud..
Kui kedagi huvitab elektrolüüsimine sügavamalt võib minu poole pöörduda. Üritasin kunagi elektrolüüsi meetodil tsinkimisega algus teha, kuid vastava segu kokku saamine on võimatu, kuna eraisikutele paljusid aineid ei müüda...
PS omega kere tsinkimiseks on vaja umbes 33 000A 1,5V pinge juures. Võrdluseks- mõni nõukogudeaegne loomakasvatuskompleks tuleks mõneks ajaks täisvõimsusel tööle panna, et ühte autokeret galvaaniliselt ühes tükkis tsinkida.
Mul on pdf fail, mille ise koostasin. Täpsemalt laenutasin raamatu "noor elektrokeemik" ja fotografeerisin iga lehekülje ja panin pdf faili kokku sellest.
faili suurus on ~230mb, kuna koosneb fotodest.
seal on kirjas kõik elektrolüüsiga seonduv. Seesama puhastamine oluliselt detailsemalt, kui ka katmine erinevate metallidega(nikeladmine, tsinkimine, kromaatimine), pindade kasvatamine, ettevalmistamine, lahused, keemiline poleerimine jpm.
53917831 Diagnost
võtmed viewtopic.php?f=23&t=13081
varuosad viewtopic.php?f=23&t=15038
tööriistad viewtopic.php?f=49&t=13534
ahti22
Huviline
Postitusi: 909
Liitunud: 17 Okt 2010 13:34
Asukoht: Türi
Tänanud: 0
Tänatud: 0
Kontakt:

Re: DIY elektrolüüseri seadistus ja roostes detailide puhast

Postitus Postitas ahti22 »

Martink91 kirjutas:täiendan postitust.
Täpsemalt laenutasin raamatu "noor elektrokeemik" ja fotografeerisin iga lehekülje ja panin pdf faili kokku sellest.
faili suurus on ~230mb, kuna koosneb fotodest.
seal on kirjas kõik elektrolüüsiga seonduv. Seesama puhastamine oluliselt detailsemalt
Sellest puhastamisest võid siia küll detailsemat infot panna. Muu kattmine jne tegevus on liialt spetsiifiline ning kodustes tingimustes arvatavasti ka liialt keeruline(ainete kättesaadavus ning spetsiaalsete ruumide olemasolu).
Vasta